2009-12-11 - Viimastel aastatel on inimkond iga päev paisanud atmosfääri üle 116 miljoni tonni kasvuhoonegaase. Vaatamata murele kliimamuutuse pärast, kasvab heitmete hulk praegu kiiremini kui eelmistel kümnenditel. Kui midagi ei muutu, suureneb meie igapäevaste heitmete kogus 2020. aastaks 140 miljoni tonnini.
Kuna valitsused näevad uue, kogu maailmale vastuvõetava kliimalepingu sõlmimisega suurt vaeva, on selge, et see on väga keeruline.
Kuid põhjust olla optimistlik siiski on, kas või seetõttu, et meil on juba lahendusi, mida saame kasutada vähese süsinikdioksiidiheitega energiaga varustamise suurendamiseks.
Et tehnoloogia areng on suurendanud tuule- ja päikeseenergia konkurentsivõimet, on neist saanud kõige kiiremini kasvav energiaturu osa. Huvi avamere tuuleenergia vastu on väga suur, aga palju tähelepanu on pälvinud ka DESERTEC-i projekt, mis võimaldab kasutada Sahara kõrbes ning samasuguste algatuste raames Gobi ja Mojave kõrbetes toodetud päikeseenergiat.
See on väga julgustav märk sellest, et taastuvenergia tootmine on muutumas suurtootmiseks.
Kuid võttes vähese süsinikdioksiidiheitega energiaallikate arendamist tõsiselt, peame looma ka energiasüsteemi, mis suudaks seda tarbijateni tuua: paindlik ja tõhus elektrivõrk, mis suudab meie energiatarbimist efektiivselt tuule- ja päikeseenergia kättesaadavuse järgi tasakaalustada. Tehnoloogia on praeguseks olemas, kuid see tuleb kasutusele võtta.
Peame mõtlema ka taastuvate energiaallikate peale. Praegu on meie peamine taastuvenergia allikas vesi ja taastuvatest energiaallikatest saadakse alla kolme protsendi maailma elektritoodangust. Selge on see, et need on ainult üks osa meie üldisest kliimamuutusega võitlemise strateegiast.
Üllataval kombel pööratakse kõige paljulubavamale heitmete vähendamise võimalusele kõige vähem tähelepanu. Selleks võimaluseks on energiatõhusus. Rahvusvahelise energiaagentuuri prognoosid näitavad, et energia tõhusam kasutamine aitab vähendada süsinikdioksiidi heitmete hulka järgmisel 20 aastal rohkem kui kõik muud võimalused kokku.
Kuid sellele vaatamata kulutati ÜRO keskkonnaprogrammi raames ja ettevõtte New Energy Finance tehtud uuringu kohaselt 112 miljardist dollarist, mis maailmas 2008. aastal puhtasse energiasse investeeriti, vaid 1,8 miljardit dollarit energiatõhususe parandamiseks.
Tõrksus energiatõhususse investeerimisel on üllatav. Tavaliselt tasuvad investeeringud end madalamate energiakulutuste arvelt vähem kui kahe aastaga ära ning selline kiire kasum peaks ettevõtete jaoks väga ahvatlev olema. Ent põhjus on selgelt milleski muus.
Üheks peamiseks takistuseks on puudulikud teadmised kodumajapidamistes, ettevõtetes või riigiasutustes kasutatavatest energiatõhusatest seadmetest ja olemasolevate võimaluste suur valik muudab olukorra veelgi keerulisemaks.
Stiimuleid ei ole samuti piisavalt. Miks peaks majaomanik energiatõhususse investeerima, kui kogu kasu saab üürnik? Miks peaks ostujuht kulutama oma eelarvest tõhusatele seadmetele rohkem, kui kogu kokkuhoitud raha läheb elektri eest maksva osakonna eelarvesse?
Peale selle on energiatõhusad lahendused väga harva n-ö fotogeenilised ja sageli tundmatute nimedega. Elektrimootorite tõhusust tõstvad muudetava kiirusega ajamid on silmatorkamatutes metallkastides, mis sellest, et need aitavad energiat säästa mitu korda rohkem kui kuulsad säästulambid.
Juunis astus Euroopa Liit olulise sammu, kehtestades tõhususnormid suuremale osale tööstusseadmetes kasutatavatele elektrimootoritele. See samm jäi peaaegu märkamatuks, kuid sellega loodetakse 2020. aastaks säästa aastas 135 miljardit kilovatt-tundi energiat. See on kolm korda rohkem, kui piirkonnas hõõglampide keelustamisega loodetakse säästa.
Valitsused saavad tegelikult olukorda parandada, selgitades välja energiatõhusa tehnoloogia juurutamist takistavad piirangud ja kõrvaldades need. Maailma üldsuse nõussesaamine CO2 heitmete kohta siduvate normide kehtestamiseks võib tunduda raske ülesandena, kuid see ei anna tulemust enne, kui me energiat tõhusamalt kasutama ei hakka.
Kuna üha rohkem energiat kasutatakse elektrina, on väga tähtis, et keskenduksime elektrienergia tõhususele nii selle tootmise igas etapis kui ka lõpptarbimisel.
Joe Hogan,
ABB Grupi tegevjuht